Vabariigi Valimiskomisjon arutas oma tänasel koosolekul Aivo Pärna kaebust tema saadikuvolituste lõpetamise ja asendusliikme määramise kohta Otepää vallavolikogus.

Otepää valla valimiskomisjon otsustas 1. juunil lõpetada Aivo Pärna volikogu liikme volitused, sest tema suhtes oli jõustunud tahtliku kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus. Tema asemel määrati Otepää vallavolikogu liikmeks asendusliige Rein Vikard. 

Kaebaja leidis, et selle otsusega rikuti tema passiivset hääleõigust, täpsemalt tema õigust realiseerida volikogu liikme volitusi. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt ei või volikogu liikmeks kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kaebaja leidis, et tema selle keelu alla ei käi. Tema arvates omab isik, kes kandideerimise ajal ja pärast seda vastab volikogu liikmeks kandideerimise tingimustele, õigust osaleda ka volikogu töös. 

Vabariigi Valimiskomisjon jõudis seisukohale, et Otepää valla valimiskomisjoni otsus oli seaduspärane. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab üheselt, et volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Seda, et isik võib kandideerides volikokku osutuda valituks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel, kuid ei saa volikogu liikmeks asuda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud põhjustel, ei saa pidada vastuoluks kahe seaduse vahel.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

 

Huvi e-Eesti vastu jätkub

Tallinnas viibib kolmepäevasel visiidil Katari Siseministeeriumi delegatsioon, kes tunneb huvi Eesti e-arenduste, eriti aga e-hääletamise vastu.

Külalistel on olnud töised kohtumised Vabariigi Valimiskomisjonis, kus saadi põhjalik ülevaade meie e-hääletamise senisest praktikast.

„On rõõm tõdeda, et Eesti kogemused elektroonilise hääletamise vallas leiavad üha suuremat rahvusvahelist huvi ja rakendust,” sõnas Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul.

Koos regionaalminister Siim Kiisleriga tehti lähemat tutvust rahvastikuregistri ja e-politseiga. „Meie ülesanne on kaasa aidata, et edukate ja nutikate Eesti firmade IT-lahendused leiaksid turgu ka mujal ja looksid seeläbi töökohti Eestis,“ lausus minister.

Täna käidi veel e-Riigi Akadeemias, kus külalisi võõrustas e-demokraatia programmi direktor Liia Hänni. Homme nähakse oma silmaga, kuidas toimib e-valitsus ning kohtutakse Riigikogu Eesti – Saudi Araabia parlamendirühmaga.

Delegatsiooni kuuluvad Katari Siseministeeriumi infosüsteemide osakonna direktor Salh Khamiss Al Kubasi, valimiste osakonna asedirektor Abdrahman Majed Al Sulaiti ja administratsiooni juht Mubark Ali Majed.

 

25. märtsil toimusid Riigikogu juhatuse valimised

Pärast korralisi Riigikogu juhatuse valimisi jätkab Riigikogu juhatus endises koosseisus.

Riigikogu esimees on Ene Ergma, I aseesimees Keit Pentus ja II aseesimees Jüri Ratas.

Rohkem infot hääletamistulemuste kohta võib leida siit.

 

Uus Vabariigi Valimiskomisjoni liige on Rein Söörd

Riigikontrolli välissuhete teenistuse juhataja Rein Söörd vahetab Vabariigi Valimiskomisjoni Riigikontrolli esindava liikmena välja Ülle Madise, kes oli valimiskomisjoni liikmeks aastatel 2006-2010.

Söörd on olnud VVK liige aastatel 2004-2006 ning ka  pikaajaline valimiskomisjoni asendusliige.

 

Valminud on uus võrdlev uuring elektroonilise hääletamise kohta

Valminud on uus võrdlev uuring elektroonilisest hääletamisest aastatel 2005-2009. Uuring koostati Euroopa Ülikooli Instituudi teadlaste poolt koostöös Euroopa Nõukogu (CoE) ja Vabariigi Valimiskomisjoniga. 

Uuringu koos varasemalt samal teemal valminud töödega leiab siit. 

 

Vabariigi Valimiskomisjon peatas Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe volitused

30. novembril 2009 otsustas Vabariigi Valimiskomisjon algatada järelevalve Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe tegevusetuse üle volikogu istungi kokkukutsumisel. 1. detsembril  palus Vabariigi Valimiskomisjon linna valimiskomisjoni esimehel esitada selgitused, miks Paldiski Linnavolikogu istung on kokku kutsumata, miks on korraldamata linnavolikogu esimehe valimine ja mis takistab tal Vabariigi Valimiskomisjoni ning Harju Maakonna Valimiskomisjoni ettekirjutuse täitmist.

Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees Kuldar Salumets esitas Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebus Riigikohtusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus seisukohale, et Paldiski Linna Valimiskomisjon on Vabariigi Valimiskomisjoni ettekirjutuse adressaadina kohustatud ettekirjutust täitma ning tagastas seetõttu Kuldar Salumetsa kaebuse läbivaatamatult.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis oma tänasel arutelul, et kuna Paldiski Linna Valimiskomisjon ei täitnud talle seadusega pandud ülesannet viia läbi volikogu esimehe valimine volikogu istungil, pidanuks linna valimiskomisjon oma vea võimalikult kiiresti parandama ja tegema kõik valimiskomisjonist oleneva, et volikogule saaks valitud esimees seaduses sätestatud nõudeid järgides. Samuti on linna valimiskomisjon oma 27. novembri otsusega jätnud rahuldamata  9 volikogu liikme taotluse volikogu istungi kokkukutsumiseks.

Järelevalve teostamise vajadus linna valimiskomisjoni esimehe tegevusetuse üle oli tingitud sellest, et seniajani pole linna valimiskomisjon ühtegi talle tehtud ettekirjutust täitnud ega volikogu esimehe valimist korraldanud. Paldiski linna elanike poolt demokraatlikult valitud volikogu töö peab aga saama võimalikult kiiresti käivitatud.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon tunnistada kehtetuks Paldiski Linna Valimiskomisjoni 27. novembri otsus; peatada Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe Kuldar Salumetsa valimiskomisjoni liikme volitused ja esitada Kuldar Salumetsa poolt valimiskomisjoni otsuste mittetäitmise kohta väärteoteade politseile.

Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

 

Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata

6. novembril 2009 esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Taira Aasa, kes vaidlustas Tallinna linna valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingud ning Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsuse, millega jäeti tema taotlus rahuldamata. Kuna Vabariigi Valimiskomisjonile esitati kaebus seadust rikkudes hilinemisega, otsustas valimiskomisjon jätta kaebus läbi vaatamata.

Taira Aasa vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikohtus. Riigikohus leidis, et Vabariigi Valimiskomisjon peab tegema uue otsuse, kuna jättis hindamata , milline mõju kaebuse esitamise ajale võis olla kättetoimetamise nõuete rikkumisel ning asjaolul, et Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus oli vormistatud lihtkirjana ja selles puudus vaidlustamisviide.

Vabariigi Valimiskomisjon küsitles oma tänasel koosolekul kaebajat ning tema esindajat linna valimiskomisjoni kirja kättesaamise aja kohta. Kaebaja ning tema esindaja ütluste kohaselt ei tea nad, millal kirja kätte said. Kuna Vabariigi Valimiskomisjonil puuduvad täiendavad võimalused uurida kirja kättesaamise aega, otsustas komisjon kaebuse läbi vaadata.

Kaebaja arvates sai ta kõnealusest valimisjaoskonnast eeldatust vähem hääli, millest ta järeldas, et jaoskonnakomisjon on eksinud häälte ülelugemisel. Linna valimiskomisjon leidis, et hääletamissedelite teine ülelugemine oli korrektne ning ei pidanud seetõttu põhjendatuks Taira Aasa taotlust häälte veelkordseks ülelugemiseks.

Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebust täiendas kaebaja nimekirjaga valijatest, kes väidetavalt hääletasid valimistel Taira Aasa poolt. Seaduse kohaselt on hääletamine salajane, seetõttu ei ole võimalik väita, et keegi on kindlalt hääletanud tema poolt. Samuti ei ole võimalik valijal endal kinnitada, et ta hääletas kindla kandidaadi poolt. Kumbki väide ei ole hääletamise salajasusest tulenevalt kontrollitav. Seetõttu ei saa esitatud nimekirja arvestada tõendina selle kohta, et hääletamistulemused valimisjaoskonnas nr 23 oleks kindlaks tehtud seadusevastaselt.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

 

Valimiskomisjon arutas Paldiski kaebusi

9. novembril 2009 toimus Paldiski Linnavolikogu istung, mille päevakorras oli volikogu esimehe valimine. Kolm päeva hiljem esitas volikogu liige Jaan Mölder kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile, milles ta taotles valimistulemuste kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leidis, et hääletamine volikogu esimehe valimisel ei olnud salajane. Volikogu istungile oli tulnud niipalju külalisi, et ei olnud võimalik leida paika, kus oleks saanud segamatult hääletamissedelit täita.

Maakonnakomisjon leidis samuti, et hääletajatel puudus võimalus eralduda sedeli täitmise ajaks privaatsesse kohta ning rahuldas kaebuse. Ühtlasi tegi ta ettekirjutuse linna valimiskomisjonile korraldada uus volikogu esimehe valimine.

Seepeale esitas volikogu liige Kaupo Kallas kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles taotles Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse tühistamist. Kaebaja arvates vastas volikogu esimehe valimise protseduur Paldiski linna põhimääruses sätestatud korrale. Kõigil volikogu liikmetel oli võimalus saalist väljuda ja hääletada privaatselt. Samasisulise kaebuse esitas Vabariigi Valimiskomisjonile ka volikogu liige Eldar Toonverk.

Vabariigi Valimiskomisjon juhtis kaebuste arutamisel tähelepanu sellele, et kuigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja Paldiski linna põhimäärus ei näe ette, kuidas peab toimuma salajane hääletamine, oleks linna valimiskomisjon pidanud siiski jälgima, et hääletamise salajasus saaks tagatud. Hääletamise korralduse otsustab valimiskomisjon ja see peab vastama hääletamise salajasuse nõuetele. Samuti ei saa nõuda, et volikogu liikmed peaksid ise leidma võimaluse hääletamise salajasuse järgimiseks. Seega ei ole Paldiski Linnavolikogu esimehe valimine läbi viidud seaduspäraselt ning maakonnakomisjon talitas õigesti, kui tühistas linna valimiskomisjoni vastava otsuse.

Vabariigi Valimiskomisjon täiendas maakonnakomisjoni ettekirjutust linna valimiskomisjonile korraldada uus volikogu esimehe valimine hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast Vabariigi Valimiskomisjoni otsust.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebused rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

 

Valimiskomisjon jättis kaebuse läbi vaatamata

Vabariigi Valimiskomisjonile esitas kaebuse Taira Aasa, kes vaidlustas Tallinna linna valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingud ning Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsuse, millega jäeti tema taotlus rahuldamata. Nimelt sai kaebaja enda arvates kõnealusest valimisjaoskonnast eeldatust vähem hääli, millest ta järeldas, et jaoskonnakomisjon on eksinud häälte ülelugemisel.

Linna valimiskomisjon leidis, et hääletamissedelite teine ülelugemine oli korrektne ning ei pidanud seetõttu põhjendatuks Taira Aasa taotlust häälte veelkordseks ülelugemiseks. Kuna Vabariigi Valimiskomisjonile esitati kaebus seadust rikkudes hilinemisega, otsustas valimiskomisjon jätta kaebus läbi vaatamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

 

Valimiskomisjon arutas eelhääletamise seaduslikkust Sauel

Vabariigi Valimiskomisjonile esitas kaebuse valimisliidu „Kindlad tegijad – uus tulevik“ volitatud esindaja Jaan Kalbus, kes kahtlustas, et eelhääletamise ajal on Saue linna valimisjaoskonnas nr 1 ebaseaduslikult kasti lastud 105 hääletamissedelit ning taotles seetõttu kordushääletamise läbiviimist.

Asjaolude selgitamisel jõudis Vabariigi Valimiskomisjon järeldusele, et hääletamiskastid olid nõuetekohaselt suletud ja hoiustatud nii eelhääletamise kui ka sellele järgnenud päevade vältel. Samuti ei nähtu hääletamistulemuste protokollist, et sedelite arvestuses esineks selliseid ebakõlasid, mis oleksid võimaldanud 105 hääle valimiskasti laskmist.

Küll leidis kinnitust asjaolu, et hääletamiskasti oli lastud üks hääletamissedel, mille kohta puudub allkiri või märge valijate nimekirjas. Käesoleval juhul ei ole võimalik kindlaks teha, millise kandidaadi häälte arv oleks pidanud ühe võrra väiksem olema. Kuid ka teoreetiliselt poleks kehtivate häälte arvu vähenemisel ühe võrra mandaatide jaotus Saue linnas muutunud.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

Arhiiv