Rahvahääletus Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse osas 28. juunil 1992. aastal

Sisukord:

- Selgitused

- Statistiline ülevaade

- Hääletamisest osavõtt

- Hääletamistulemus

Täiendavat infot rahvahääletuste ja valimiste kohta: "Valimised Eestis 1992-2011: statistikat ja selgitusi"  Vabariigi Valimiskomisjon, 2011

SELGITUSED

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 19. märtsil 1992. a vastu otsuse „Põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletusele esitamise kohta. Otsuse kohaselt pidas Ülemnõukogu vajalikuks viia rahvahääletus läbi 1992. a maikuus, kuid luges Põhiseaduse Assamblee poolt Ülemnõukogule esitatud põhiseaduse eelnõu „veel vähe tuginevaks Eesti rahva ja poliitiliste jõudude üksmeelele, et seda sellisel kujul rahvahääletusele panna“ ning tegi assambleele ülesandeks tööd jätkata.

Küll aga alustati koheselt ettevalmistusi rahvahääletuse korraldamiseks. 16. aprillil 1992. a võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti põhiseaduse eelnõu rahvahääletuse ettevalmistamise kohta“, mis nägi ette Vabariigi Valimiskomisjoni ning territoriaalkomisjonide moodustamise, samuti sätestas, kes on rahvahääletusel hääleõiguslikud. Otsus nägi ette, et ettevalmistamisel juhindutakse 6. aprillil 1992. a vastu võetud Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseadusest.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 20. mail 1992. a vastu otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta. Rahvahääletuse päevaks määrati 28. juuni 1992. a.

Otsuse punkti 3 kohaselt pandi rahvahääletusele järgmised küsimused järgmiste vastusevariantidega:

Küsimus: „Kas Teie olete rahvahääletusele esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu poolt?“

Vastus: „Jah“ või „Ei“.

Küsimus: „Kas Teie olete selle poolt, et põhiseaduse rakendamise seadusse lisatakse säte:

„Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval esimesel Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimisel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks“?“ 

Vastus: „Jah“ või „Ei“.

Ülemnõukogu 16. aprilli 1992. a otsuse kohaselt võisid rahvahääletusest osa võtta kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes rahvahääletuse toimumise päeval on vähemalt 18-aastased. Hääleõigus tuli tagada ka välisriigis elavatele ja seal viibivatele kodanikele Eesti Vabariigi välisesinduste kaudu. Hääletajate nimekirjade koostamine tehti ülesandeks jaoskonnakomisjonidele. Hääletajate nimekirjade koostamine oli seejuures ühitatud rahareformi ettevalmistamise käigus koostatavate Eesti elanike rahavahetusnimekirjade loomisega. Rahavahetusnimekirja kandmisel oli võimalik täita rahvastiku arvestuse kaart, mille alusel määratleti kodakondsus. Nende kaartide alusel koostati rahvahääletuse hääletajate nimekirjad. Ka rahvahääletuse käigus oli hääletajal võimalik määratleda kodakondsus ning osaleda hääletamisel. Rahvahääletuse jooksul lisati nimekirjadesse 42 971 hääletaja.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsus nägi ette rahvahääletuse korraldamiseks maakondade ja vabariiklike linnade esindajatest kuni 30-liikmelise Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamise. Samuti pidid maakondade ja vabariiklike linnade volikogud moodustama maakondade ja linnade valimiste territoriaalkomisjonid. Territoriaalkomisjonid omakorda moodustasid valimiste jaoskonnakomisjonid.

Rahvahääletus viidi läbi samades valimisjaoskondades, mis olid moodustatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valimisteks, kuid lubatud oli teha muudatusi.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsuse kohaselt oli igal rahvahääletusest osavõtjal 2 häält, millest ühe pidi ta andma põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu poolt (või vastu) ja teise esitatud lisaküsimuse poolt (või vastu). Otsus sätestas, et rahvahääletusest osavõtjad hääletavad isiklikult ja vahetult, hääletamine on salajane ja vabatahtlik ning osavõtuõiguse ja vaba tahteavalduse teostamise takistamine on keelatud.

Otsuse kohaselt algas eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades 15. juunil. Hääletamine toimus elukohajärgses valimisjaoskonnas. Vabariigi Valimiskomisjonil oli õigus avada ajutisi valimisjaoskondi ka ravi-, puhke- ja eelvangistuskohtades. Eelhääletas 162 291 valijat (36,3%). Eelhääletamise populaarsust mõjutas asjaolu, et 20. juunil toimus rahareform, mistõttu inimesed, kes läksid raha vahetama, kasutasid samaaegselt ka võimalust eelhääletada.

Võimalik oli hääletada Eesti Vabariigi välisesindustes, samuti oli lubatud valimisjaoskondi välisriigis avada väljaspool välisesindust. Välisriikides oli 16 valimisjaoskonda, jaoskonnad kuulusid territoriaalselt Lõuna-Tallinna alla (tabelis „lisajaoskonnad“).

Hääletamist oli lubatud korraldada ka laevadel, mis on rahvahääletuse päeval sõidus. Seejuures oli laevade jaoskonnakomisjonidel õigus ise valmistada Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kinnitatud näidise kohaseid hääletamissedeleid juhul, kui neid laevale toimetada ei olnud võimalik.

Otsus nägi ette, et vajalikule hulgale hääletamissedelitele võis lisada ka vene- või muukeelse teksti.

Ülemnõukogu 20. mai 1992. a otsuse punkti 17 kohaselt loetakse Eesti Vabariigi põhiseadus ja põhiseaduse rakendamise seadus vastuvõetuks rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamise päeval juhul, kui rahvahääletusest võtab osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest ja kui seaduste poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu. Lisaküsimuses sätestatu loetakse rahvahääletuse toimumise päeval põhiseaduse rakendamise seadusesse lisatuks juhul, kui rahvahääletusest võtab osa üle poole rahvahääletuse nimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest ja kui lisaküsimuses sätestatu poolt antud häälte arv ületab vastuhäälte arvu.

Hääletustulemused kinnitas Vabariigi Valimiskomisjon otsusega:

EESTI VABARIIGI VALIMISKOMISJONI OTSUS

1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletuse tulemuste ja rahvahääletusel vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse kohta

Eesti Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks:

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 20. mai otsuse «Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta» alusel rahvahääletusele pandud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ning Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu rahvahääletuse hääleõiguslike kodanike nimekirjadesse oli kantud 669 080 kodanikku. Neist võttis rahvahääletusest osa 446 708, kellest põhiseaduse ja rakendusseaduse eelnõude poolt hääletas 407 867, vastu 36 147 kodanikku. Kehtetuks tunnistati 2694 hääletussedelit.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 20. mai otsuse «Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta» p. 17 lg 1 ning p. 18 alusel Eesti Vabariigi Valimiskomisjon otsustas:

1. Lugeda Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus rahvahääletusel vastuvõetuks.

2. Kuulutada Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus jõustunuks 1992. aasta 3. juulist.

Esimees E.-J. TRUUVÄLI

Sekretär T. TORGO

Tallinnas, 2. juulil 1992.

Ka rahvahääletusele pandud lisaküsimuse hääletustulemuste kohta võttis Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse:

EESTI VABARIIGI VALIMISKOMISJONI OTSUS

Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse 1992. a 28. juuni rahvahääletuse tulemuste kohta

Eesti Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks:

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 20. mai otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta“ p. 3 fikseeritud lisaküsimuse rahvahääletuse hääleõiguslike kodanike nimekirjadesse oli k antud 669 080 kodanikku. Neist võttis rahvahääletusest osa 446 478, kellest vastas lisaküsimusele jaatavalt 205 980 ja eitavalt 236 819 kodanikku. Kehtetuks tunnistati 3679 hääletussedelit.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 20. mai otsuse „Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletuse korraldamise kohta“ p. 17 lg. 2 ning p. 18 alusel Vabariigi Valimiskomisjon otsustas:

Lugeda lisaküsimuses sätestatu („Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval esimesel Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimistel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks“) rahvahääletusel mitte vastu võetuks.

Esimees E.-J. TRUUVÄLI

Sekretär T. TORGO

Tallinnas, 2. juulil 1992.

STATISTILINE ÜLEVAADE

 

RH 1992

põhiküsimus

RH 1992

lisaküsimus

Hääletajaid

 

Hääletanuid

Hääletamisest osavõtt, %

 

Kehtivaid sedeleid

Kehtetuid sedeleid

Kehtetute sedelite osakaal, %

 

Eelhääletanuid

Eelhääletanute osakaal hääletanutest

669 080

 

446 708

66,8

 

444 014

2 694

0,6

 

162 291

36,3

669 080

 

446 478

66,8

 

442 799

3 679

0,8

 

162 291

36,4

 

HÄÄLETAMISEST OSAVÕTT

 

 

 

 

Põhiküsimus

Lisaküsimus

Maakond/linn/linnaosa

Hääletajaid

Hääletanuid

%

Kehtivaid sedeleid

Kehtetuid sedeleid

Kehtivaid sedeleid

Kehtetuid sedeleid

Tallinn: Lõuna-Tallinn
(sh Saue)

41 147

28 901

70,2

28 773

128

28 697

230

Tallinn: Põhja-Tallinn

29 959

20 393

68,1

20 277

116

20 208

178

Tallinn: Lääne-Tallinn

46 410

32 208

69,4

32 099

109

31 961

204

Tallinn: Ida-Tallinn
(sh Maardu)

42 242

27 424

64,9

27 312

112

27 240

178

Harjumaa

45 502

32 502

71,4

32 314

188

32 252

229

Raplamaa

22 768

15 838

69,6

15 757

81

15 715

113

Hiiumaa

7 668

5 511

71,9

5 473

38

5 449

60

Läänemaa

17 259

11 662

67,6

11 556

106

11 489

157

Saaremaa

25 334

17 061

67,3

16 908

153

16 878

194

Kohtla-Järve linn

13 800

8 140

60,0

8 090

50

8 060

78

Narva linn

6 096

4 146

68,0

4 061

85

4 081

65

Sillamäe linn

446

381

85,4

381

0

377

4

Ida-Virumaa

15 562

11 699

75,1

11 631

68

11 607

79

Järvamaa

27 374

19 139

69,9

19 035

104

18 996

137

Lääne-Virumaa

40 978

26 497

64,7

26 311

186

26 213

269

Jõgevamaa

25 945

15 491

59,7

15 410

81

15 328

141

Viljandimaa

42 892

30 104

70,2

29 955

149

29 908

175

Tartu linn

54 259

31 384

57,8

31 099

285

31 044

339

Tartumaa

27 616

17 964

65,1

17 872

92

17 865

99

Põlvamaa

21 218

12 028

57,0

11 971

57

11 958

73

Valgamaa

22 705

15 313

67,4

15 239

74

15 177

135

Võrumaa

26 295

16 875

64,2

16 751

124

16 703

158

Pärnu linn

29 678

19 775

66,6

19 588

187

19 512

227

Pärnumaa

27 613

18 030

65,3

17 935

95

17 894

118

Lisajaoskonnad

8 314

8 242

99,1

8 216

26

8 187

39

KOKKU

669 080

446 708

66,8

444 014

2694

442 799

3679

 

HÄÄLETAMISTULEMUS

 

 

Põhiküsimus

Lisaküsimus

Maakond/linn/linnaosa

Jah-hääli

%

Ei-hääli

%

Kokku

Jah-hääli

%

Ei-hääli

%

Kokku

Tallinn: Lõuna-Tallinn (sh Saue)

26 568

91,9

2205

7,6

28 773

11 816

40,8

16 881

58,4

28 697

Tallinn: Põhja-Tallinn

19 009

93,2

1268

6,2

20 277

8 028

39,4

12 180

59,8

20 208

Tallinn: Lääne-Tallinn

30 090

93,4

2009

6,2

32 099

12 286

38,2

19 675

61,2

31 961

Tallinn: Ida-Tallinn (sh Maardu)

25 659

93,6

1653

6,1

27 312

10 700

39,0

16 540

60,3

27 240

Harjumaa

29 957

92,2

2357

7,3

32 314

14 954

46,0

17 298

53,3

32 252

Raplamaa

13 857

87,5

1900

12,0

15 757

7 006

44,3

8 709

55,0

15 715

Hiiumaa

5 088

92,3

385

7,0

5 473

2 382

43,2

3 067

55,7

5 449

Läänemaa

10 753

92,2

803

6,9

11 556

5 045

43,3

6 444

55,3

11 489

Saaremaa

15 668

91,8

1240

7,3

16 908

7 703

45,1

9 175

53,7

16 878

Kohtla-Järve linn

7 657

94,1

433

5,3

8 090

4 445

54,6

3 615

44,4

8 060

Narva linn

3 604

86,9

457

11,0

4 061

3 467

83,6

614

14,8

4 081

Sillamäe linn

352

92,4

29

7,6

381

316

82,9

61

16,0

377

Ida-Virumaa

10 835

92,6

796

6,8

11 631

6 087

52,1

5 520

47,2

11 607

Järvamaa

17 069

89,2

1966

10,3

19 035

9 984

52,2

9 012

47,1

18 996

Lääne-Virumaa

24 743

93,4

1568

5,9

26 311

12 047

45,5

14 166

53,5

26 213

Jõgevamaa

14 015

90,5

1395

9,0

15 410

8 046

52,0

7 282

47,1

15 328

Viljandimaa

27 830

92,5

2125

7,1

29 955

18 766

62,4

11 142

37,0

29 908

Tartu linn

28 655

91,3

2444

7,8

31 099

11 903

37,9

19 141

61,0

31 044

Tartumaa

16 161

90,0

1711

9,5

17 872

8 903

49,6

8 962

49,9

17 865

Põlvamaa

10 779

89,6

1192

9,9

11 971

5 978

49,7

5 980

49,7

11 958

Valgamaa

14 129

92,3

1110

7,3

15 239

8 227

53,7

6 950

45,4

15 177

Võrumaa

15 649

92,7

1102

6,5

16 751

7 555

44,8

9 148

54,3

16 703

Pärnu linn

17 528

88,6

2060

10,4

19 588

8 295

42,0

11 217

56,8

19 512

Pärnumaa

14 202

78,8

3733

20,7

17 935

10 368

57,6

7 526

41,8

17 894

Lisajaoskonnad

8 010

97,2

206

2,5

8 216

1 673

20,3

6 514

79,2

8 187

KOKKU

407 867

91,9

36 147

8,1

444 014

205 980

46,5

236 819

53,5

442 799

 

+ + +