Korduma Kippuvad Küsimused

Hääletamisprotseduurid

Kuidas on e-hääletamine mõjutanud hääletamisest osavõttu?

E-hääletamise kasutuselevõtt ei ole oluliselt mõjutanud valimistel osalejate arvu. Kõige suurem mõju osavõtule on olnud välisriigis hääletamisel. Ligi kolmandik inimestest on valinud uue hääletamisviisi ehk e-hääletamise ja teadlased on leidnud, et valijad, kes e-hääletavad, on tõenäolisemad osalejad ka järgmistel valimistel.

Kuidas tuvastatakse valija?

Eestis on valija võimalik usaldusväärselt tuvastada e-hääletamise süsteemis riiklikult väljastatud isikutunnistuse alusel, milleks on ID-kaart, digi-ID või mobiil-ID.

Kuidas on tagatud, et iga valija hääletab ise(seisvalt)?

E-hääletamine ei toimu kontrollitud keskkonnas, nagu seda on valimisjaoskond. Tagamaks, et hääletaja väljendab oma tahet vabalt, on tal alati võimalik valida sobiv e-hääletamise aeg ja koht. Kui valija ei saanud vabalt hääletada, on tal võimalik oma elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades eelhääletamise ajal uuesti elektrooniliselt või minnes eelhääletamise päevadel valimisjaoskonda hääletama. Sellisel juhul jääb kehtima viimane e-hääl või jaoskonnas antud hääl. Valimispäeval oma häält muuta ei saa.

Kuidas hoitakse ära häälte ostmist/ID-kaardi ja koodide edasiandmist?

E-häälte ostmine on täpselt samamoodi kuritegu nagu ka häälte ostmine. Kui on tekkinud kahtlus, tegeleb sellega edasi juba politsei. Häälte ostmine läheb karistusseadustiku § 162 alla, mille järgi on karistuseks rahaline trahv või vangistus. ID-kaardi ja paroolide edasiandmine on keelatud, oma digitaalse identiteedi hoidmine on iga inimese isiklik vastutus.

Miks saab e-häält muuta, aga paberhäält mitte?

E-hääle muutmise eesmärk on tagada hääletamise vabadus, st et valija, kes leiab, et ta ei saanud vabalt valida või kes ei usalda oma arvutit, saab hääletada uuesti. Muutmise eesmärk ei ole seega eelistuse muutmine, vaid valimiste vabaduse tagamine. Paberhääletamisel ei ole see ka tehniliselt võimalik, kuna keegi ei võta enam sedelit hääletamiskastist välja.

Miks nutiseadmega ei saa hääletada?

Valimiste läbiviimine nutiseadmetes on tulevikus pigem võimalik. Tegemist on aga mitme lisaplatvormiga (sh operatsioonisüsteemide eri versioonid), millele tuleb luua vastavad rakendused. See tõstab oluliselt kogu süsteemi keerukust, lisab turvariske ja hinda – samas on nutiseadmete kasutajad reeglina ka arvutikasutajad ning omavad juba hääletamisvõimalust arvutis.

Kuidas on tagatud e-hääletamise salajasus?

Valijarakendus salastab (krüpteerib) valija hääle avaliku võtmega selliselt, et hääle edastamisel ei ole võimalik näha, kelle poolt valija hääletab.  Enne häälte kokkulugemist eraldab e-hääletamise süsteem valija isikuandmed antud häälest. Hääled saab avada ainult salajase võtmega, mis on jaotatud Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel. Häälte avamiseks peab olema kohal üle poole Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetest.

Eesti ja muu maailm

Miks otsustas Eesti e-hääletamise kasutusele võtta?

Eesti otsustas e-hääletamise kasutusele võtta selleks, et  muuta valimistel osalemine inimestele mugavamaks, kuna hääletada saab sõltumata ajast ja kohast. Seda otsust toetas tehnoloogiline baas ja ühiskondlik valmisolek.

Miks ainult Eestis kasutatakse e-hääletamist ja teistes riikides mitte?

Eesti e-hääletamise süsteemi aluseks on fakt, et ID-kaart on olnud ametlik isikut tuvastav vahend juba enam kui kümme aastat. Enamikes riikides niisugust digitaalset identifitseerimise ja verifitseerimise süsteemi lihtsalt ei ole. Lisaks tehnilistele lahendustele peab olemas olema seaduslik baas ja poliitiline tahe.

Millistes riikides kasutatakse hääletamist Interneti teel?

Šveitsi eripäraks on kodanike erakordselt kõrge usaldus oma riigi vastu, mis on eri kantonites lubanud korduvalt eksperimenteerida e/i-hääletuse erinevate tehnoloogiatega. Tänaseks on riik sisuliselt asendanud ülimalt levinud (80% kasutatava) kirja teel eelhääletussüsteemi i-hääletussüsteemiga. Autentimismaterjal ja verifitseerimismaterjal saadetakse inimestele igakordselt paberposti teel.

Kanadas kasutatakse i-hääletamist kohalikel valimistel. Omavalitsuseti on see väga erinev, kuna seda, milliseid hääletamisviise kasutatakse, otsustaksegi kohalikul tasemel.

Mis riikides on katsetatud e-hääletamist?

Prantsusmaa on e-hääletamist kasutanud aastast 2007 ning seal tähendab see veebisaiti, mille kasutajatunnuseid ja paroole levitatakse kodanikele meili ja SMSi vahendusel.

Norras kasutati interneti teel hääletamist esmakordselt kümnes omavalitsuses 2011. aasta kohalikel valimistel. 2013. aasta parlamendivalimistel sai Internetihääletamist kasutada 12 omavalitsuses. Eksperiment aga lõppes pärast seda, kui võimule sai e-valimisi välistav partei.

Paljudes teistes riikides on katsetatud erinevaid i-hääletamise meetodeid, nt USA-s (Arizona, Utah osariigis), Suurbritannias, Kataloonias, Indias (Gujarati osariik). Need on aga jäänud kõik eksperimentideks, kuna elektroonilise valijate arvestuse ja valijate autentimise küsimused ei ole seal veel lõplikult lahendatud.

Miks teised riigid on e-hääletamise projektid lõpetanud?

Põhjused on olnud erinevad – kõik tehnilised küsimused ei ole veel lahenenud. Ehk puudub selline infrastruktuur, mis Eestis on juba olemas (e-ID, elektrooniline valijate arvestus), samuti poliitiliste otsuste mõjul.

Milline on rahvusvaheline vastukaja Eesti e-hääletamise lahendusele?

Rahvusvaheline vastukaja on üldiselt positiivne – igal aastal käib ka Tallinnas kümneid ajakirjanikke ja eri riikide delegatsioone, kes uurivad, kuidas Eesti on oma süsteemi üles ehitanud. Kõige tähtsam on rahvusvaheliselt selgitada Eesti ID-kaardi ajalugu ja digitaalse isikutunnuste süsteemi – oluline on rõhutada, et Eesti süsteemi ei saa ühte patta panna valimismasinate, meilivalimiste või mõne muu sarnasega. Samas on aastate jooksul tulnud ka kriitikat – kõik head märkused on arvesse võetud, et tulevikus süsteemi veelgi parendada.

Rahvusvahelised eksperdid ju on leidnud, et süsteem ei ole usaldusväärne, nt OSCE-lt on tulnud kriitikat?

Valimiste korraldajad suhtuvad rahvusvaheliste ekspertide soovitustesse väga tõsiselt. OSCE on läbi viinud kaks täiemahulist e-hääletamisele keskendunud vaatlusmissiooni, mille tulemusena on tehtud rida ettepanekuid süsteemi täiendamiseks, kuid ühelgi juhul ei ole leitud, et süsteem ei oleks turvaline.

Kuna rahvusvaheliselt ei ole võimalik Eesti lahendust teiste riikidega alati sarnaselt hinnata, põhineb ekspertide (nt Halderman) kriitika ka tihti küsimustel, mis Eestis on juba lahendatud.

Kas e-hääletamine saab olla turvaline, kui rahvusvaheliselt on „häkitud“ erinevaid valimisi (Holland, USA)?

Tegemist ei olnud kummalgi juhul hääletamissüsteemide häkkimisega, vaid ühel juhul murti sisse e-posti serveritesse ja teisel juhul tarkvaralisega veaga häälte edastamise süsteemis.

Eesti e-hääletamise turvalisus on suuresti tagatud asjaoluga, et selle toimimiseks vajalik infrastruktuur (kaardid, lugerid, tarkvara) pole mitte spetsiaalselt valimiste ajaks üles seatav, vaid igapäevaselt kasutuses tööprotseduurides, panganduses jne. Kui Eesti e-eluviis eviks olulisi tehnilisi turvaauke, võimaldanuks see ammu põhja lasta kogu meie panganduse, rääkimata riigi üleüldisest toimimisest –meil teatavasti polegi enam piisavalt palju teeninduslette. E-hääletus on Eestis lihtsalt üks paljudest riiklikest e-teenustest omasuguste pikas reas. Seetõttu saame eeldada, et võimalikud tehnoloogilised vead tulevad välja juba põhikasutuse käigus, milleks e-hääletus kindlasti ei ole. Siit omakorda tuleneb kindlustunne, et operatiivolukorra muutus valimiste perioodil on ühtlasi nii monitooritav kui märgatav.


E-hääletamise tulemused

Kuidas valija saab veenduda, et tema antud hääl jõudis e-hääletamise süsteemi korrektselt?

Iga valija saab veenduda nutiseadmesse laetava kontrollrakenduse abil, kas tema tahte kohane hääl jõudis korrektselt e-häälte kogujani. Kui hääl ei olnud sama, peaks valija võtma koheselt ühendust klienditeenindusega. Häält saab kontrollida kolmekümne minuti jooksul kuni kolm korda.

Kuidas saab veenduda, et kogutud e-hääled loetakse kokku korrektselt ja saadud hääletamistulemus on õige?

Süsteemi korrektset toimimist saab kontrollida andmeaudiitor ja iga vastava koolituse läbinud vaatleja.

Andmeauditi raames on võimalik matemaatiliste vahenditega kontrollida kogutud häälte, lugemisele minevate häälte ja kokku loetud häälte vastavust, veendudes sellega protsessi korrektses toimimises.

Miks hävitatakse hääled nii kiiresti pärast valimistulemuste väljakuulutamist?

Seaduse järgi peavad hääled olemas olema aja, mil kõik kaebused on läbi vaadatud ja lahenduse leidnud ning valimistulemused välja kuulutatud. Alles pärast seda hävitatakse nii e-hääled (täpsemalt e-häälte privaatvõti ning e-häälte andmekandjad) kui pabersedelid. Valimistulemuste väljakuulutamine tähendabki, et kõik osapooled on tulemust aktsepteerinud ning pärast seda samu vaidlusi uuesti ei avata.

Kuidas on võimalik, et kõrges eas valijad hääletavad sama aktiivselt kui noored?

Eestis on ID-kaardi kasutamine igapäevane vahend asjaajamiseks – selle abil saab korda ajada kõik eluks vaja minevad asjad. ID-kaarti ja arvutit oskavad kasutada ka eakamad. Ja mida aasta edasi, seda enam vanemate inimeste osakaal e-hääletamisel kasvab.

Kas e-hääletamine soosib kindlaid erakondi?

Tartu Ülikooli teadlased Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak on oma teadustöödes jõudnud järeldusele, et e-hääletamine ei soosi kindlaid erakondi. Nimelt ei saa ükski erakond tänu e-hääletamisele eelist, sest lihtsalt osa konkreetse erakonna valijatest vahetas hääletamise viisi. Nad läheksid sama erakonda valima suure tõenäosusega ka ilma selle võimaluseta, aga kuna see võimalus on neile antud, siis nad kasutavad seda.

Mis on kasu e-hääletamise rakendamisest valijale, ühiskonnale?

E-hääletamine on mugav viis valimistel osaleda ja oma sõna sekka öelda ühiskonnas toimuvale.   Ühtlasi saavad valimistest osa võtta kõik need, kes parasjagu reisivad või elavad teistest riikides – näiteks Riigikogu valimistel 2015 tuli e-hääli 116 riigist üle maailma. E-hääletamine hoiab ka kulusid kokku, kusjuures peamine ei ole mitte kokkuhoid valimiste korraldamise kuludes, vaid kokku hoiame valijate, st iseendi aega ja raha – nt 2011. aasta parlamendivalimiste aegne uuring näitab, et kokku hoiti üle poole miljoni euro. 

Varia

Kuidas saab vaadelda e-hääletamist?

E-hääletamist on võimalik vaadelda igal huvilisel. Vaatleja võib jälgida elektroonilise hääletamise korraldajate kõiki vaadeldavaid toiminguid. Selleks on eelnevalt avaldatud ka e-hääletamise süsteemi dokumentatsioon. Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus vaatlejatele koolituse.

Kes on e-hääletamise korraldajad? Kuidas neid saab usaldada?

Elektroonilist hääletamist korraldab riigi valimisteenistus koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga. E-hääletamise juht on riigi valimisteenistuse töötaja. Korraldamise organisatsioonilise poole määratleb Vabariigi Valimiskomisjon, kes teostab järelevalvet kõikide e-hääletamise toimingute üle.

Kuidas saab usaldada valija arvutit?

Valija peab ise seisma hea selle eest, et tema arvuti oleks viirusevaba ning kõik vajalikud toimingud e-hääletamise läbiviimiseks oleks tagatud. Ka valimistvahelisel ajal on mõistlik, et valija arvuti tarkvara on ajakohane ja turvaline.

Mis on i-hääletamise ja e-hääletamise vahe?

Konkreetne vahe on inglise keeles – i-voting ja e-voting. Eestis kasutusel olev süsteem on inglise keeles i-voting. Ehk et I-hääletamine on see, mida Eestis kasutatakse – meil on kohustuslik identifitseerimisdokument ning kaks koodi, millest üks on enda identifitseerimiseks ja teine dokumentide allkirjastamiseks. E-hääletamine on aga eeskätt kioskitüüpi süsteemi kirjeldamiseks.

Kuidas olla kindel, et inimene hääletab omaenda sertifikaadiga?

E-hääletuseks vajab inimene isikusertifikaate ID-kaardi sees. Need on talle juba väljastatud ID-kaardi saamisel. E-häälte kogumisserver tunnistab hääletusel vaid SK isikusertifikaatide harust väljastatud sertifikaate. Krüptograafiline materjal, mille abil isik (oma sertifikaadile tuginedes) e-hääle annab, asub püsivalt ID-kaardis, kust pole võimalik seda eksportida ega kopeerida.

Kuidas olla kindel, et minu isikusertifikaadiga kaasnevad autentimis- ja allkirjastamisvõtmed pole lekkinud?

ID-kaardi väljastamisel genereeritakse nimetatud võtmed kaardi sees ning privaatvõtmetest puudub koopia ükskõik kus mujal. See nõue tagab, et ID-kaardiga saab esineda vaid isik ise.

Kuidas olla kindel, et valimiskomisjon või keegi teine ei saa häältekogumispurgi sisu "ringi teha"?

Häälte sisu on kahekordselt kaitstud. Kõigepealt on (ümbrikus) hääl varustatud isiku digitaalallkirjaga, mille ühtki bitti pole võimalik tuvastamatult muuta. Hääl ise on krüpteeritud, kusjuures häälte lahtikrüpteerimiseks vajalikust võtmest on olemas vaid üksainuke eksemplar - turvalises seadmes, mis lülitatakse sisse alles pärast eel- ja põhivalimiste lõppu.

Miks ei saa e-hääletusel anda kehtetut hääletussedelit?

Seadusandja on valimiskomisjonile andnud juhendeid, kuidas kogemata tekkinud kehtetu sedeliga käituda, kui selline olukord peaks esinema. Kuivõrd digitaalmaailmas krüptograafia tagab sõnumi tervikluse, siis kehtetu sedel saab digimaailmas tekkida üksnes tahtlikult, isiku jõupingutuse tulemusel. Isik peab pingsalt võitlema hääletusserveri kontrollimehhanismidega, et kehtetut sedelit üldse edastada.

Eesti e-hääletuse ajaloo jooksul on esinenud vaid paar kehtetu sedeli juhtumit ning nende mõlemi puhul on isikud ise vabatahtlikult tunnistanud oma tahtlust.

Miks peaksime eeldama, et inimene ise ei soovi oma ID-kaardiga sohki teha?

Eesti eID on kasutusel mitte üksnes valimiste ajal vaid igapäevaselt. ID-kaardiga igapäevaste tehingute tegemine  ja lepingute sõlmimine tagab turvatunde, kuivõrd inimesed näevad, et eID tehnoloogia tagab turvalisuse ning pettusi ja kohtulikke vaidlusi ei esine.

Oma ID-kaardi ja PIN-koodide käest andmine ning teise isiku isikuttõendava dokumendi mistahes viisil kasutamine on ebaseaduslik. Võõra isikuna hääletamisel toimuks korraga mitu kuritegu - üks identiteedikuritegu, teine seoses dokumendi väärkasutusega ja kolmas veel valimiskuritegu.

+ + +