E-hääletamisest välisriikides

Paljudes riikides on e-hääletamise nime all kasutusele võetud nn hääletamiskioskid, st. hääletamine toimub üldjuhul jaoskonnas kontrollitud keskkonnas spetsiaalse masina vahendusel. Kasutatakse ka elektroonilisi valimiskaste, mis suudavad ise sedeleid kontrollida ja kokku lugeda. Internetipõhist hääletamist, kus hääletada saab igast Internetti ühendatud arvutist, on katsetatud vähem. Veelgi vähem on riike, kus internetipõhised hääled lugemisel arvesse võetakse.

Rahvusvaheline e-hääletamise standard

30. septembril 2004 kiitis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee heaks soovituse e-hääletamise standardite kohta. Soovitus on heaks lähtepunktiks kõikidele riikidele, kel on plaanis e-hääletamist kasutusele võtta. Soovitus annab õiguslikke ja tehnilisi juhiseid, mida silmas pidada e-hääletamise rakendamisel, et e-hääletamine oleks sama usaldusväärne kui traditsiooniline pabersedelite kasutamine valimistel või referendumil.

Soovituse ettevalmistamisel osalesid eksperdid enamikust Euroopa Nõukogu 45 liikmesmaast. Soovituse teksti leiate Euroopa Nõukogu veebilehelt.

Valimiskomisjonide poolt mittekontrollitavas keskkonnas (kodus, tööl jne) toimuva internetihääletamise vastavusest muudele Euroopa Nõukogu standarditele on koostanud raporti Veneetsia komisjon (inglise keeles European Commission for Democracy through Law), mis on Euroopa Nõukogu nõuandev organ konstitutsioonilistes küsimustes. Raport peab internetihääletamist põtteliselt standarditele vastavaks ja tõmbab paralleele posti teel hääletamisega.

Norra

Norras kasutati Interneti teel hääletamist esmakordselt kümnes omavalitsuses 2011 a kohalikel valimistel. 2013. a parlamendi valimistel sai Interneti-hääletamist kasutada 12 omavalitsuses [allikas: regjeringen.no].

Šveits

3 kantonit: Genf, Neuchatel ja Zürich alustasid aastatel 2001-2005 internetihääletamise katsetusi. Internetihääletamise arendamise tingis valimiste ja referendumite sage toimumine, hästi kättesaadav internetiühendus (2002. a andmetel 52% inimestest olemas ligipääs Internetile), suur hulk hääletajaid välismaal jm. Kolme kantoni internetihääletamise süsteemid on erinevad.

Ülevaate Šveitsi pilootide kohta

2008. a võeti üleriigiliselt vastu otsus, et Internetis hääletamist jätkatakse ka edaspidi (vt uudist) ning see võib laieneda ka teistesse kantonitesse.

2013. a 3. märtsi referendumil kasutasid 11 kantonit Interneti-hääletamist. 9 kantonit võimaldasid Interneti teel hääletada väljaspool Šveitsi elavatel valijatel. Genfi ja Neuchâteli kantonid võimaldasid hääletada ka valijatel, kelle elukoht asus kantoni territooriumil [allikas: epractice.eu].

Temaatilised viited:
Elektrooniline hääletamine Šveitsis
Genfi elektroonilise hääletamise süsteem

Suurbritannia

Suurbritannias on alates 2002. aastast katsetatud väga erinevaid elektroonilise hääletamise meetodeid, lisaks kioskitele nii jaoskonnas kui ka näiteks ostukeskuses, on katsetatud ka telefoni, SMS, Internetti ja digitaaltelevisiooni. 2003.a. mais kohalikel valimistel katsetati 30 omavalitsusüksuses muu hulgas ka telefoni ja Interneti teel hääletamist, sealjuures olid hääletuse tulemused õiguslikult siduvad. Elektroonilist hääletamisvõimalust kasutas 27% hääletajatest. Kokku anti elektrooniliselt 146000 häält. Täheldati ka e-hääletamise populaarsuse tõusu aladel, kus e-hääletamine toimus juba teistkordselt (esimest korda aastal 2002).

Täpsemalt saadeti Suurbritannias toimunud internetipõhise hääletamise käigus valija koju valijakaart, kus on info erinevate uute hääletamisvõimaluste kohta. Kaardil on ka kaheosaline kood, mida tuleb kasutada telefoni või interneti teel hääletades. Valijakaart edastatakse pangasüsteemidega sarnases turvaümbrikus. Kui valija kaotab kaardi või ei saa seda kätte, soovitatakse neil minna oma jaoskonda ja hääletada tavalisel viisil.

Valija, kes soovib hääletada Interneti teel, siseneb teatud veebileheküljele, kus saab muu hulgas tutvuda ka kandidaatidega. Valija sisestab mõlemad koodid, mis olid kirjas tema valijakaardil. Koodi kontrollitakse. Edasi valib valija kandidaadi ja vajutab klahvi "Edasta". Peale hääle edastamist ei saa koodi enam kasutada. Hääle kohalejõudmise kohta saab valija ekraanile vastava teate. Kasutatakse SSL protokolli häälte edastamiseks. Hääl krüpteeritakse koheselt. Hääled pannakse nn ümbrikutesse jaoskondade kaupa ja signeeritakse ja hoitakse turvaliselt kuni häälte kokkulugemiseni. Ümbrikud avatakse, arvutatakse tulemus ja liidetakse see vastava jaoskonna andmetele. Valija ID-andmeid ja hääli hoiti eraldi asutuste käsutuses.

Tagasiside telefoni- ja internetihääletamise kohta oli enamuses positiivne. 2003. a mais toimunud kohalike valimiste pilootide tulemused olid tehniliselt rahuldavad. Mõnedes pilootomavalitsustes küll osavõtuprotsent kasvas, kuid seda ei saa ainult elektroonilise hääletamise panuseks nimetada, sest lihtsustatud oli ka registreerimisprotseduure, oli pikendatud hääletamise aega, tehtud kampaaniat, avatud uusi hääletamiskohti jne. Olulist osavõtu suurenemist aga ei täheldatud. 2003. mais peale e-hääletuse eksperimendi toimumist viidi läbi arvamusküsitlusi ja sealt ilmnes, et internetihääletuse poolt räägivad selle kasutamise lihtsus ja mugavus. Kuna samal ajal katsetati muu hulgas ka telefoni ja SMS-i teel hääletamist, hinnati neid veel paremaks kui internetihääletamist.

2004. a alguses oli Suurbritannial kindel kava jätkata elektroonilise hääletamise katsetustega Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel, kuid kevadel tehti otsus, et esialgu keskendutakse enam posti teel hääletamise arendamisele ning Interneti, SMS ja digitaaltelefoniga hääletamise katsetused lõpetati. 2008. a on jõutud järeldusele, et Internetis hääletamine omab suurimat tulevikupotentsiaali ning valimisjaoskondades elektrooniliste masinatega hääletamise katsetustest tuleks loobuda. Enne 2011.a uusi e-hääletamise piloote oodata ei ole.

http://www.electoralcommission.org.uk

Holland

Hollandis on e-hääletamine, st valimisjaoskondades masinatega hääletamine, olnud kasutusel aastakümneid. Samuti töötati välja telefoni- ja internetihääletamise süsteem, mida esmakordselt rakendati 2004.a Euroopa Parlamendi valimistel, et võimaldada sel viisil hääletada nii ajutiselt kui alaliselt välisriigis elavatel valijatel. Enne Euroopa Parlamendi valimisi toimus valijate registreerimine, mille käigus tuli valijal määratleda, mil viisil ta soovib hääletada (post, volitatud esindaja, Internet või telefon). Vastavalt registreerimisele edastati talle informatsioon valitud hääletamisviisi kohta.

2008. a mais otsustas Madalmaade valitsus aga, et edaspidi toimuvad valimised Hollandis vaid paberi ja pliiatsiga. Valimismasinate kasutamine peatati, samuti ei toimu varem kasutatud Interneti teel hääletamist väljaspool riiki hääletajatele.

Pikemalt sellise otsuse tagamaadest saab lugeda lehelt http://www.wijvertrouwenstemcomputersniet.nl/English

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriikides käib e-hääletamisest rääkides jutt küll eelkõige erinevat tüüpi hääletamismasinatest, kuid seal on tehtud ka internetihääletamise eksperimente juba 1996. aastast alates. Enamus internetihääletuse katsetustest on läinud hästi, samas on olnud suures osas tegu väikeste mastaapidega. 2000.a. märtsis Arizonas Demokraatliku Partei presidendi eelvalimistel, mis on üks USA-s toimunud suureulatuslikum ja seadusliku tulemiga valimine, osales 36768 Interneti teel hääletajat ja osavõtu kasv oli eelmise korraga võrreldes 600% (www.election.com). 2004.a 7.veebruaril on Michigani demokraatidel plaanis korrata oma presidendi eelvalimisi, kus ühe võimalusena hääletada on Internet. Arvamusküsitluste põhjal kavatseb 40% valijatest kasutada hääletamiseks Internetti. (http://www.detnews.com/2003/politics/0310/14/a01-297592.htm).

USA valitsus soovis 2004.a presidendi valimistel katsetada süsteemi nimega SERVE (Secure Electronic Registration and Voting Experiment), mis võimaldab Interneti teel hääletada välisriigis viibivail sõjaväelastel ja hääleõiguslikel inimestel, kes viibivad välisriigis. Projektis soovis osaleda 10 osariiki. Sama süsteemi on mõnesajase hääletajate arvuga katsetatud ka juba 2000 aastal presidendi valimistel. (http://www.epic.org/privacy/voting/). SERVE peatati, vt SERVE Security Report.

2008.a presidendivalimistel on Internetis hääletamist kasutatud kandidaatide sõelumiseks eelvalimistel, mille kaudu võimaldati välismaal elavatel demokraatidel oma arvamust avaldada. Novembris toimub väikeses ulatuses ka Internetis hääletamine - nimelt Florida ühe maakonna välismaal asuvate sõjaväelaste häälte vahendamiseks kasutatakse Internetti.

Hispaania

Kataloonia Parlamendi valimistel 16.11.2003 viidi läbi internetihääletamise katsetus. Hääletamisvõimalus oli loodud 5 välisriigis asuvatele kodanikele. Hääletamistulemused valimistel arvesse ei läinud. 23000 võimalikust hääletajast osales 730. Internetivalimiste tehniline korraldaja oli Scytl. 2004.aasta juunis toimus järjekordne katsetus Madriidis, kus korraldati rahvaküsitlus kasutades hääletamiskanalitena ka Internetti, mobiiltelefone ja SMSi. 2005.a veebruaris toimus ulatuslik pilootprojekt, millega testiti internetipõhist hääletamist riigi igas osas vahetult enne Euroopa Liidu Põhiseaduse teemalist rahvahääletust. Piloodi hääletamistulemused arvesse ei läinud.

Rumeenia

2003.a oktoobris toimunud rahvahääletusel oli 4 välisriigis asuval sõjalisel või politseimissioonis viibival ca 1600 potentsiaalsel hääletajal võimalik osaleda rahvahääletusel Interneti teel.

 

 

+ + +