E-hääletamise üldkirjeldus

Elektrooniline hääletamine (e-hääletamine) on üks võimalus teiste hääletamisviiside kõrval. E-hääletamine tähendab siinkohal kaughääletamist Interneti teel, mitte hääletamist spetsiaalsete hääletamisseadmete vahendusel. Siduva tulemusega elektroonilist hääletamist on Eestis läbi viidud alates 2005. aastast.

Vt ka statistikat.

Vt ka kogumik elektroonilise hääletamise teadusliku uurimise tulemustest (inglise keeles)

E-hääletamise süsteemi lühikirjeldus

Üks võimalik hääletamisviis on hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. St, et hääletamise käigus panevad valijad hääletamissedeli kahte ümbrikusse ning see toimetatakse valija elukohajärgsesse jaoskonda. E-hääletamise üldskeem tuleneb eelnimetatud väljaspool elukohta hääletamisest. Nende kahe hääletamisviisi puhul on sarnane nii hääletamise ühekordsuse kontroll kui hääle anonüümsuse tagamine.

Et paremini mõista e-hääletamise süsteemi, tuleb siinkohal lähemalt kirjeldada nn ümbrikuhääletamise viisi:

Ümbrikusüsteem tagab, et valija valik jääb salajaseks ning elukohajärgses jaoskonnas valijate nimekirja märke tegemine väldib mitmekordset hääletamist.

E-hääletamine toimub sisuliselt sarnase skeemi järgi. E-hääletamise käigus valija arvutisse laaditud rakendus salastab valija hääle. Salastatud häält võib tinglikult nimetada sisemiseks anonüümseks ümbrikuks. Seejärel annab valija digiallkirja oma valiku kinnitamiseks. Digiallkirja andmisega lisatakse salastatud häälele isikuandmed ehk välimine ümbrik.

E-hääletamine on nagu väljaspool elukohta hääletaminegi võimalik vaid eelhääletamise ajal 7 päeva jooksul 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva. Sellega tagatakse, et iga valija kohta läheb lõpuks arvesse vaid üks hääl.

E-hääletamine ei toimu kontrollitud keskkonnas, nagu seda on valimisjaoskond. Tagamaks, et hääletaja väljendab oma tegelikku tahet, on tal võimalik oma elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades eelhääletamise ajal uuesti elektrooniliselt või minnes eelhääletamise päevadel valimisjaoskonda hääletama.

Näiteks, kui elektrooniliselt hääletanud valija muudab oma e-häält, minnes eelhääletamise ajal valimisjaoskonda hääletama, siis tagatakse, et valija kohta läheb arvesse üks hääl. Selleks informeeritakse kõiki valimisjaoskondi pärast e-hääletamise lõppu ja enne pühapäevast valimispäeva nende valijate nimekirja kuuluvatest e-hääletajatest. Kui jaoskonnas selgub, et valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui pabersedeliga, teavitatakse sellest riigi valimisteenistust, kes tühistab selle valija e-hääle.

Valimispäeva õhtul enne hääletamistulemuste kindlakstegemist eraldatakse salastatud hääled ja isikuandmetega digitaalallkirjad ehk siis sisemised ja välimised ümbrikud. Seejärel avatakse anonüümsed e-hääled ja loetakse nad kokku. Süsteem avab hääled vaid siis, kui neil puudub seos isikuandmetega.

Loe lähemalt E-hääletamise süsteemi üldkirjeldus

E-hääletamise põhimõtted

E-hääletamise ajaline piiratus - e-hääletada saab 7 päeva jooksul 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva.

Elektroonilise ülehääletamise võimalus - valijal on võimalus e-hääletamise perioodil uuesti e-hääletada, arvesse läheb viimasena antud hääl.

Tavahääletamise ülimuslikkus - kui hääletaja läheb eelvalimiste päevadel valimisjaoskonda ning hääletab tavameetodil (olles eelnevalt e-hääletanud), siis e-hääl kustutatakse. Valimispäeval oma häält muuta ei saa.

E-hääletamise sarnanemine tavahääletamisele – e-hääletamine järgib valimisseadust ja -tavasid. See on ühetaoline ja salajane, hääletada saavad ainult hääletamisõiguslikud isikud, iga isik saab anda ainult ühe hääle, hääletajal ei tohi olla võimalik tõestada, kellele ta hääle andis jne. E-hääletamine on vähemalt sama usaldusväärne ja turvaline kui tavahääletamine. Häälte kogumine on kontrollitav.

Valija peaks saama oma valiku teha vabalt ja segamatult. Nt e-hääletamisele kihutamine selleks arvutit pakkudes või muul moel valijat mõjutades ei ole lubatud, mh on taunitav kollektiivsete e-hääletamise ürituste korraldamine. Sarnast tegevust võib käsitleda valimisvabaduse rikkumisena.

E-hääletaja hääletab ise. Võõra ID-kaardi või mobiil-ID abil hääletamine, samuti nende koodide üleandmine teisele isikule ei ole lubatud. Turvalisusega seotud riskide vältimiseks tuleb e-hääletamisel kasutada arvutit, mis kuulub hääletajale või usaldusväärsele isikule.

E-hääletamisel isiku tuvastamise ja digiallkirja andmise erinevad võimalused

1. E-hääletamine ID-kaardi abil

Vajalikud vahendid:

Vajaduse korral tuleb uuendada ID-kaardi tarkvara. (Vt ka id.ee)

E-hääletamise etapid ID-kaardi kasutamisel:

2. E-hääletamine digi-ID abil

Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on dokument, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Digi-ID näeb välja nagu ID-kaart, kuid sellele ei kanta kasutaja fotot ning ta ei ole kasutatav füüsilise isikut tõendava dokumendina.

E-hääletamise etapid (ja ka vahendid) digi-ID kasutamisel on sarnased, mis ID-kaardi kasutamisel.

3. E-hääletamine mobiil–ID abil

Vajalikud vahendid e-hääletamiseks:

Arvutile ei ole vaja paigaldada kaardilugejat ja spetsiaalset tarkvara, mobiiltelefon koos vastava SIM-kaardiga täidab ühel ajal nii kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni. Mobiil-ID tuleb enne kasutamist ID-kaardiga aktiveerida.
E-hääletamise etapid mobiil-ID kasutamisel:

Üksnes mobiiltelefoniga valimistel hääletada ei ole võimalik, selleks läheb vaja ka internetiühendusega arvutit. Mobiil-ID abil saab isikut tuvastada ja digitaalallkirja anda. Seega ei saa rääkida veel m-hääletamisest kui sellisest.

Selleks, et kõik õigel ajal ladusalt sujuks, saab aadressil www.valimised.ee e-hääletamist testida. Proovihääletamine võimaldab kontrollida, kas valija arvuti on õigesti seadistatud, kas ID-kaardi (või mobiil-ID SIM-kaardi) sertifikaadid kehtivad ning kas PIN-koodid on olemas.