Valimisõiguse põhiprintsiibid põhiseaduse § 60 järgi

Vabad valimised
Valijale tagatakse õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks. Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida.

Üldised valimised
Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Kehtestada ei tohi ebaproportsionaalseid valimistsensuseid.

Ühetaolised valimised
Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli (nt Riigikogu valimistel on igal valijal 1 hääl). Antud hääled lähevad ka võrdselt arvesse, st neil on võrdne kaal. Sisaldab ka seda, et kõikidel kandidaatidel ja kandideerivatel erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg).

Otsesed valimised
Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt.

Salajased valimised
Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" st hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega.


Temaatilised viited

Eesti Vabariigi Põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommnteeritud väljaanne 2012

+ + +